Patuoinas KOLESTEROOL

Patuoinas KOLESTEROOL

I
. Ateroskleroosi tekkimise tegelikud põhjused.

Alternatiivmeditsiini spetsialistina kinnitan, et praegune teooria ei pea paika, -et diabeedi ning südame- ja veresoonkonna haiguste põhisüüdlaseks olevat kolesterool. Teadlased on avastanud tegelikke põhjuseid. Ja ma võin seda kinnitada oma 9-aastase tööpraktika alusel.

1.Viirused. Kuna meie aju ja keha töötavad võnkesagedusel, ohustavad inimkeha, arvutiviiruse-taolised, erinevate lainete pikkustel viirused. Neid ei saa ravida füüsilisel tasandil, veel-enam antibiootikumide- ega teiste ravimitega. Ainuke ravivõimalus on alternatiivravi: reiki ja holistiline ravimeetod.

2.Meduusid. Meie põhjavettesse,  on sattunud merevesi, eriti mereäärsetes regioonides. Koos mereveega  on sattunud  ka ainuraksed meduusid meie põhjavettesse. Samas ka ujumisel meres, merevee sattumisel suhu - on teadlased avastanud, et meduusid on võimelised omaks võtma ka inimorganismi. Paljunedes just verearterites ja soontes, tekitades südameprobleeme.

3.Parasiidid. Raske on leida inimest, kellel neid ei oleks tänapäeval. PARIM TÕESTUS selleks on Art-Life -rahvusvahelise alliansi teadurite ja arstide koostöös ning kogemuste põhjal koostatud DVD, millega saate tutvuda meil Tervisetoas.

4. Toitumine. 2007 aasta okt. „Tervendajas“ ilmus artikkel, kus oli väga konkreetselt lahtimõtestatud selle õigsus.



*
Paljusid eelmise sajandi keskpaiga arusaamu peetakse praegu vananenuiks, seda ka meditsiinis.

 Paistab, et pole üldse patt möödunud sajandi tervisliku eluviisi põhitõdedes siiski tõsiselt kahelda.

Arst Dmitri Naumovi arvates juhatas teaduse valele teele akadeemik Anitškov, kes hakkas eelmise sajandi keskel katsealuseid küülikuid intensiivselt toitma, loomseid valke sisalduva, kolesterooliga. Sellise dieedi tagajärjel ladestus õnnetute küülikute veresoonte seintele tõepoolest rasva.

Nagu teada, on küülikud rohusööjad. Nende seedesüsteemis ei ole loomseid rasvu lõhustavaid ensüüme, sellepärast on täiesti loomulik, et rasvad ei lõhustunud glütseriiniks ja rasvhapeteks, vaid imendusid verre ja ladestusid veresoonte seintele.

Inimesel lõhustab rasvu glütseriiniks ja rasvhapeteks lipaas -ensüüm, mida toodab kõhunääre. Glütseriini on vaja lümfisüsteemi normaalseks ülesehituseks. Rasvhapped lõhustuvad veres äädikaks, vabastades energiat südame- ja muude lihaste jaoks. Taimetoitlastel -küülikutel aga seedesüsteemis lipaasi ei ole.
Anitškovi teooria jõudis Läände just siis, kui suured kompaniid alustasid rafineeritud toiduõlide masstootmist. Nemad tõstsidki selle teooria päevakorda: -just nende õlide tarbimine päästvat inimkonna ateroskleroosist, XX sajandi katkust. Taimeõli pakenditele ilmusid pealkirjad:“kolesteroolivaba,“ lõhna ja maitseta jne. Rahvas hakkas õlisid agaralt ostma ja eelistama neid loomsetele rasvadele. Tagajärjed aga ei lasknud end kaua oodata: plahvatuslikult sagenesid rasvumine ja ateroskleroos.

II. TEGELIK ATEROSKLEROOSI PÕHJUS.
Naumovi ja tema mõttekaaslaste meelest on tõeline veresoonte ahenemise põhjus organismi soolhappenapus, mille tagajärjel on häiritud veresooneseinte rakkude uuenemine.

 Vananenud rakud peavad hääbuma, nende asemele aga tekkima uued. Selleks toodab meie magu päevas rohkesti soolhapet ja pepsiini. Seedetegevuseks kulub sellest väike osa, ülejäänu läheb surnud rakkude lahustamiseks.

Kuna 60-eluaastaks väheneb organismi soolhappe kogus 20-eluaastatega võrreldes viis korda. On tähelepanuväärne, et sama palju kordi tõuseb ka vananedes ateroskleroosi haigeid.

Seega haigus ei tulene niivõrd kolesterooli ladestumisest, kuivõrd veresoonte vananemisest. Sellisele järeldusele on jõudnud praegu mitu teadlast. Kui veresoonte rakud on neilemääratud aja ära teeninud, nad surevad. Nende asemele tekivad uued, vanu peavad lahustama pepsiin ja soolhape.

Sama asi toimub ka suhkrutõve puhul, kui verre sattunud suhkur neutraliseerib soolhappe ega lase sel jõuda veresoontesse. Soolhappe mõju ei pääse maksvusele ja veresooneseinte surnud rakud ei eemaldu õigel ajal. Nende alla tekivad uued, mis surevad samuti neile ettenähtud tunnil.

 Niimoodi kogunevad kiht -kihi järel, millele sadestuvad veel lahustamatud soolad ja lõhustumata rasvad. Just selline on veresoonte pataloogia tekkimise reaalne pilt.

Suhkrutõve korral peente soonte võrk üle-üldse kaob, alles jäävad järjest suured veenid ja arterid.