Tutvustus

Tervenda end mõistusega, mitte ravimitega

Alternatiivmeditsiiniga tegelen alates 2000-aastast. Klientide arv küünib mitmele tuhandele.

  Leian, et inimest tuleb vaadata tervikuna nii füüsilisel kui vaimsel tasandil. Minul on väljatöötatud omalaadne tervendusmetoodika. Alustan vestlusest, kus tutvun haige probleemidega, kasutades selleks oma selgeltnägemise võimeid; metameditsiini-alaseid teadmisi ja kogemusi. Kõigepealt tuleb leida üles põhjus, kust, millest ja miks sai alguse antud probleem. Seejärel teen UURINGUD -vastavalt teen ka analüüsid, et saada kinnitust nähtule. Seejärel panen diagnoosi ja otsustame, kas peab tulema kohale, st Kärdlasse või jätkame kaugravi teel.

 Ravikuur algab organismi suurpuhastusest: - nii füüsilisel, -kui vaimsel tasandil. 
 Raviks kasutan REIKIT, Silva meelekontrolli meetodit, Meta-meditsiini jt erinevaid ravimeetodeid, fütoteraapiat, bioaktiivsete toidulisandite näol, parimatelt tootjatelt.
Seega viin füüsilise ja vaimse energia omavahel tasakaalu... tekib nn tasakaalustatud keskkond: - aktiivne tervenemise protsess üle keha.
Ravin kaasaegseid viirushaigusi, mida on võimalik ainult selliste ravimeetoditega ravida. Samuti kroonilisi-, jt raskeid ja seniravimatuid haigusi -kaasaegsete, tervendusmeetoditega.

Ravimeid on kahte liiki:
     * -LOODUSRAVIMID -fütoteraapia näol;
Kasutatakse põhiliselt alternatiivmeditsiinis, nad on inimorganismile toeks probleemide lahendamisel -tagades nende töövõime, taastades probleemidesse sattunud organeid, tasakaalustades süsteemide omavaheline koostöö, ... ja seda toitumise näol. Seepärast nimetatakse neid ka TOIDULISANDITEKS. Kuid nende omapära seisneb selles, et neis on töötlemisel säilitatud  taimne bioenergia. Seega on ka nad oma nimetuse saanud: bioaktiivsed toidulisandid /bioaktiivne fütoteraapia. Seega on nad seni unikaalseimad tooted, mida üldse tuntakse alternatiivmeditsiinis maailmas -kui ArtLife tooted -paljude (7-9) suurriikide med.alane kõrgtehnoloogia alustala. Neid tooteid kasutavad peamiselt Venemaa arstid, jt med-alased spetsialistid, kes on läbinud ka vastava koolituse ja omavad vastava sertifikaadi. Need tooted on üle 10-aasta pälvinud kõige kõrgemaid tunnustusi ülemaailma, kus ISO-märk on juba 2000st aastast.

Iseasi on kuidas  tootja suudab efektiivsust ja kvaliteeti tagada, ja millisel tasandil neid toodab.
Enamustooted ei oma mingeid kõrgkvaliteedi märke ja ka kvaliteet on madal. Ainult ISO- rahvusvaheline kõrgkvaliteedi märk antakse erandjuhtudel - kui väga kõrge kvaliteediga toode. Seda on väga raske saada ja neid tingimusi täita. Mis tähendab, ükski partii ei lähe ennem realiseerimisele, kui pole selle partii kohta saadud vastavat kvaliteedi kinnitust -protokolli rahvusvahelisel tasandil.

     * -meile tuntud nn. ARSTIRAVIMID, mida müüvad apteegid, on meil kõigil juba teada...
Nende toime organismile on vastupidine.
Ravimid ei ravi haigusi, vaid leevendavad momendiks probleemi. Nad ei taasta inimorganismi võnkesagedust ja seeläbi jäävad enamus koldeid likvideerimata. Haigukolded arenevad edasi, muutudes kroonilisteks -pärilikeks, kasutades selleks raku, -ajumälu.

Positiivne mõtlemine, tasakaalustatud bioenergia +PUHAS ÕHK-, JOOGIVESI ja PUHAS SOOLESTIK on parim ravi meie kehale. Alternatiivravi puhul ei hävitata rakke keemiliste vahenditega vaid tervendatakse läbi ainevahetuse, süsteemide korraga kõiki organeid -kogu organismi: aktiviseerides uute rakkude teket ja arengut, tõstes nende töövõimet – tagame immuunsüsteemi töö - nelja peamise süsteemi tasandil korraga, mille tagajärjel käivitub: rakkude aktiivne noorenemine -üldine tervenemise protsess üle keha.

TAGAME TAAS KAASASÜNDINUD - Igale inimesele omase, tema enda võnkesagedusega immuunsüsteemi töö, mis on  vaksineerimisel ja sünteetiliste ravimite manustamisel kahjustatud või hävitatud.

Avame uue võimaluse neile, kes seni ei ole saanud oma probleemidele vastuseid... ega abi... on kaotanud igasuguse usu ...

Stressist vabanemine


Stressist vabanemine  - kui esmane abi  igasuguste haiguste puhul. Stressis-olevat inimest ei saa ravida, ka ravimite manustamisel efekt on väike. ~ Selleks vajad Silva meetodil psühholoogilist ravi, mis on seni ülemaailma tuntud – kui kõige tõhusam abi, -läbi aju võnkesageduse- millega kaasneb ise-enesest stressist vabanemine ja tervenemisprotsess üle keha korraga.

Samas õpid ise end ravima:  *stressist vabanemist; *  oma eesmärkide saavutamist jpm...
Õpid tundma kaasaegseid ravimeetodeid ja ENNETAMA HAIGUSI, SAAD ERINEVAID NÕUANDEID LAPSEOOTEL OLLES.... jpm...

*****************************************************

SAAME TUTTAVAKS...

Minu "ELUMUSTER" on väga keeruline ja eripärane sünnist saati. Kui räägitakse, et kassil on 7 elu, siis minul on käsil juba 9-as elu.

Sündisin nö vallaslapsena 11.05.1941 Hiiumaal. Minu vanaisal Konstantin Rehepapp päris oma nime oma isalt/vanaisalt, kes töötas Sangaste lossis rehepapina.Ta olevat pärit Paidekandist ja olnud tõeline elumees. Sellise huumorimeele pärinud ka Konstantin, ja tema 13 last, kes samuti kuulusid Hiiumaal tuntud huumorimeelsete hulka... nagu on hiidlased-kui naljarahvas siiani tuntud. Konstantin Rehepapp sündinud 1888 aastal ja suri 1967 aastal, mil mina juba töötasin Kärdlas Tiigi Toidukaupluse juhatajana.

Tema vanim tütar Alma Rehepapp - minu ema töötades Käina mõisas teenijana, kus armus noorena kena noormehesse Elmar Lampi. Elmar läks aga peagi sõjaväkke ja sealt sõtta. Väidetavalt hukkus Haapsalu lähistel. Räägitakse, et sõja llõppfaasis kus  Haapsalu all oli väga äge lahing, hukkus väga palju ka hiidlasi. Viimast võimalust oli kasutatud ka teenistusolevaid sõdur-poisse Hiiumaalt. Kuna mereteed olid juba venelaste poolt kontrollitavad ja puudus igasugune laevaühendus mandriga, asusid teele vabatahtlikud nn. "noored kotkad" hiidlaste rannaelanikele kuulunud, väikestel paatidel, pimeduse saabumisel, teele. Aerutati kordamööda ja plaani kohaselt pidid nad jõudma enne hommiku saabumist mandrile. Venelaste prožektorite valvas pilk aga oli nad avastanud ja pole teada, kas neist keegi oli jõudnudki mandrile.Nii ma oma isast rohkem midagi ei tea.

Kuna pere oli suur ja ruumi vähe, sünnitas ema mind lambalaudas. Oli aeg, kus polnud arstiabi kerge saada. Alma, kui vanim tütar oli juba lapsest saati pidanud õdede-vendade sündimisel osalema.

Mina mäletan põhiliselt tema viimast õhtut, kui ta pidi  lahkuma  hommikul Kärdlasse, et minna turule, kus ta pidi ära müüma omakootud kampsuni, et osta mulle 5-a sünnipäevaks kingiks nukk, mida ma nii väga olin unistanud ja ootasin. Kuid saatuse tahtel ei läinud see nii... Nuku asemel jäi mulle vaid 4-kuune õeke, kes nüüd nõudis minult ema kohustusi, armastust ja tuge.

Minu viimsed mälestused emast...
Ema oli eelmine õhtul saanud naabritelt piima ja keetis nüüd kõrvitasuppi. Siis aga tuli tal kaevule minna vee järele. Nii tuli mul seni valvata, et supp nö "metsa ei läheks"... jah, nii ta mulle ütleski. Nii ma siis seisingi pliidi ääres, kulp käes ja liigutasin hoolega seda suppi. Äkki hakkas supp paisuma... ja seejärel juba katla ääreni jõudes, hakkas pliidile valguma. Kohkusin seda nähes, jooksin ukse juurde. Panin ukse lausa haaki, et supp metsa ei pääseks. Siis aga tuli ema veeämbritega ja leidis ukse seestpoolt suletuna. Ema käsu peale uks kiiresti avada -vastasin: "Ma ei saa, supp jookseb metsa, ta on juba pliidil."
 
Karistuseks, jättis ema mind nüüd söömata, riputas katla supiga lae alla konksu otsa.
Öösel ärkasin tühja kõhuga. Nähes, et supikatel oli nüüd akna all pingil, kobisin vaikselt voodist välja ja lasin nüüd hea maitsta...

Hommikul, kui ema ärkas, naeris vaid: "Täna öösel on meil suured rotid käinud, supi ära söönud. Siin aga nüüd sulle pannkoogid ja õele lutipudel piimaga". Näitas kellaosutitele, mil ta koju tagasi jõuab. Seejärel sulges väljastpoolt ukse ja lahkus. Vaatasin, kuidas ta jalgrattaga metsatuka taha kadus...JA SEDA IGAVESTI...

Minu elus aga algas nüüd ema rollis tõsine katsumus. Õeke nõudis rinda, lutipudelist ei tahtnud ta midagi teada. Alles teisel päeval hakkas huvi tundma lutipudeli vastu. Aga peagi ka see sai otsa, mida teha... Siis aga meenus mulle, et seina peal kõrgel riiulil oli kann piimaga, mille ema oli sinna jätnud. Lõpuks sain söögilaua edasi nihutada, selle peale tool/taburet, täpselt ei mäleta, kuid mäletan seda, et lõpuks see kann kukkus mulle kaela, kõik kohad piima täis. Mäletan vaid seda, et püüdsin lusikaga piima korjata põrandalt lutipudelisse ja ise lakkusin põrandalt, kuna kõht oli nii tühi ja süüa polnud midagi.
Lõpuks leidsin ahju tagant toorest kartulit. Närisin koore pealt ära, kuna ema oli noad ära peitnud, andsin ka õekesele proovida, kuid ta magas peaaegu päevad läbi, vahest liigutas veel...

Ma ei tea kui kaua me niimoodi olime olnud kahekesi külmas toas ja näljas.
Ärkasin selle peale, kui minult võeti ära tekk pealt ja ka püüti voodilt, millel ma magasin, madratsit kätte saada. Avasin silmad ja nägin enda ees askeldamas inimesi, keda ma pole enne kunagi näinud. Nad olid kõhnad ja räbalates. Nähes mind ärkvel olevat, hakkasid üksteise võidu oma sellist teguviisi seletama. Meie ema olevat sattunud õnnetusse ja ta on väga haige, tal on külm ning vajab abi. Aitasin üles otsida isegi võtit, mis avas ema nn kirstu, milles ema hoidis oma parimaid rõivaid ja väärtesemeid.

Lahkudes lubasid peagi koos emaga naasta,  ja et me kuhugi ei läheks seni, lukk oli nende poolt juba lõhutud, lõid suurte naeltega ukse väljastpoolt kinni. Nägin aknast kuidas nad metsa poole koos pagesid, jättes meid üksi küma tuppa ema ootama.

Hakkasin nutma, õeke magas ikka veel... Siis aga märkasin, et ka temalt oli tekk ära võetud ja ka padjake tema pea alt. Ja ka minu tühi reformpõhjaga voodi haigutas kurvalt mulle vastu. Oli samuti ilma madratsita ja kõigest muust, mis sinna oli seni kuulunud. Isegi toidunõud ja tühi katel, milles olime koos emaga ellmisel õhtul, enne äraminekut meile kõrvitsasuppi keetnud, olid samuti kadunud.

Vaatasin ringi, ümberringi tühjus ja kõle tunne haaras mind. Lõpuks märkasin ahju taga ema kleiti, mille ta oli õhtul pesnud ja kuivama riputanud sinna. Ronisin kohe ahju peale ja samas leidsin ka oma palitu sealt.
Oma palitu loovutasin õele, kattes teda. Ise aga keerasin end ema kleidisse ja nuttes heitsin palja reformpõhjaga voodile. Kui kaua ma seal magasin, ei tea keegi, kuid ärkasin selle peale, kui mind keegi raputas ja püüdis mulle midagi suhu toppida.  Tundsin soojust ja kuulsin tuttavaid hääli. Samas tahtsin vaid magada.

Ärkasin, kui olin juba vanaisa juures, Soonlepas, mähitud vatitekki nii, et ei saanud end liigutadagi. Mind nähes, haaras  Tereese mu oma sülle ja viis mind tuppa sooja. Tereese, keda hüüti lihtsalt Teesiks, emast vaid mõne aasta noorem sai nüüd minu uueks emaks. Ta meenutas mulle ema. Tema soojust ja hoolitsust, ... ja käitus ka nagu emagi. Seejärel mähkis mind pehmesse suurde rätikusse. Just sellist soojust olin ka ema rätikus varem tundnud, kui toas oli külma-võitu olnud. Veidi toibunud, viis Teesi mu kööki piimasuppi sööma. Selle supi maitset oli raske sõnadesse panna sel momendil, hakkasin kohe sööma, kuigi lusikas tundus mulle raskena. Kõik meenutas taas vaid  ema. ...Kõik tundus, nagu oleks ta korraks välja läinud, ...ja kohe, ...kohe tuleb tagasi... Olime ju suviti ennegi vanaisa juures olnud. Samuti oli ema ka siis nii maitsvat suppi keetnud... ja see veidi hapukas või, mis ka nüüd seisid minu ees... Ka see maitse
on jäänud mulle alatiseks meelde.

Väljast kostusid hääled... keegi nuttis valju häälega, tundsin ära onu Elmari hääle, kus ta püüdis kedagi maharahustada... Tahtsin minna ka vaatama, kuid jalad ei kandnud mind. Samas supp oli niivõrd maitsev, et raske oli ka sellest loobuda.
 
Siis aga tulid tuppa Vilma ja Teesi, samuti nutetud nägudega. Nähes mind viisid mu Teesi magamistuppa, kuhu pääses vaid köögi kaudu.  Seda tuba nimetati "külmaks toaks", kuna seal polnud ahju.

Kui ärkasin, oli juba õhtu. Uks kööki oli veidi irvakil. Köögist kostsid taas hääled ja mehed ehitasid midagi.  Piiludes läbi ukseprao, nägin, kuidas nad kolmekesi vanaisaga ehitasid mingit künataolist kasti. Nähes mind, võttis onu Elmar mind sülle ja püüdis seletada, mida nad siin nii hilja meisterdavad. "Homme lähme turule, ostame seapõrsakesi ja selleks on vaja neile kiiresti küna..." Toa ukselt nägin tädi Teesit, õmblusmasinaga vuristamas. Toas oli niivõrd pime, et vaevu tundsin ta ära. Petrooliumlambi tuhmunud klaas heitis valgust vaid talle. Nähes mind uksel, võttis mu sülle ja me koos läksime taas tema magamistuppa. Kuid mul polnud und. Kui Teesi oli lahkunud, hiilisin taas kööki, et näha, mida need mehed seal teevad. Püüdsin neile isegi abiks olla. Ulatades naelu või haamrit ja olin selle üle uhke, et sain ka aidata, et kiiremini põrsakestele küna valmis saaks.

Hommikul ärkasin köögist kostuvate  ämbrite kolistamise, naiste häälte ja sahkeldamise peale üles. Piilusin läbi praokiloleva ukse kööki, kus naised koorisid usinalt kartuleid. Imestasin, miks nii palju, aga siis meenus, et põrsakesi minnakse täna ostma, ju nad siis nii palju söövadki.

Tegelikkus aga oli minu jaoks täielik shok.  Nähes oma ema selles künas, kuigi oli raske teda ära tunda. Nagu hiljem kuulsin täiskasvanuid rääkimas, oli tema äratundmatu nägu seetõttu, et teda oli pussitatud julmalt ja need olid 36 pussihaava tema näol...

Pean mainima, et see polnud ainuke kriitiline üleelamine minu elus. Kogu minu elu on olnud täis üllatusi, ootamatusi ja lausa uskumatuid juhtumeid, seiklusi   ja üleelamusi.

...Siit ka minu II osa "TAASSÜND."
 Kuna oma 14-ndat sünnipäeva pidasin koomas olles - teises ilmas, ... jp teisi uskumatuid seiklusi ja juhtumeid on olnud minu elus veel palju.

 
Vabandan, kuid ma otsustasin alustada oma raamatu kirjutamist, kuna ilmus nüüd ka minu põhimõtetel koostatud samalaadne raamat METAMEDITSIIN. See  raamat kajastab samalaadseid üleelamusi ja nende tagajärgi, millest kujunebki inimese  TERVISLIK SEISUND tulevikus -  iga inimese  tegelik ELUMUSTER.

Samas, kes tulevikus ehk loeb minu raamatut  ja analüüsib oma elu põhjalikumalt, peagi saab kinnitust, et näiteks vähk ei ole pärilik haigus, vaid meie endi emotsionaalsete, raskete üleelamuste tagajärg ja seda pole võimalik arstidel välja ravida. Heal juhul vaid pikendada mõningal määral mõne aasta võrra, kuni inimene ise sellesse ei süüvi. See võib juhtuda ka alateadlikult, inimkeha oma kaitsemehhanismi abil.

Kinnituseks võin tuua näite iseendast.
Peale 5-aastase sünnipäeva tragöödiat, kus sain endale uued, hoolitsevad kasuvanemad, hakkas minu tervislik seisund paranema.

Siis aga 1953-aasta kevad,  tekkis nn SUND- VAKSINEERIMISE kohustus, tehti ka mulle duberkuloosivastane vaksiin. Olin siis 12-aastane. Peagi haigestusin kopsupõletikku, ... ja seejärel kopsuduberkuloosi. Veetsin kopsudubdispanseris üle 3 kuu, kus esmakordselt pidin oma sünnipäeva pidama haigevoodis.

Sellest ajast kaunistab minu HAIGUSLOO KAARTI esikülge, suurte punaste tähtedega märge: MITTE VAKSINEERIDA!!!
EI KANNATA VAKSIINE!

Siit algasid minu iga-aastased probleemidki.  Suve jooksul, tänu minu tublidele kasuvanematele, eeskätt Metale, kes oli saanud õpetaja elukutse keelte alal ja oli ka lühikest aega saanud koolis õpetada eesti-saksa ja ingliskeelt. Matemaatikas oli hästi nutikas aga võõraisa- Rudolf Vaarik, kes aitasid mul suvetööna siiski 5-klass lõpetada ja nii jõudsin ka 7-klassini, mis aga jäi pooleli.

 
Kõik see, mida ma pidin üle elama, seoses ema traagilise surmaga, minu keerulisele lapsepõlve elu tulemusena on VASTUS SELLELE, miks ma jäin ellu, st TULIN KOOMAST VÄLJA.  Olles koomas üle kahe kuu, ja seda taas oma 14-aastase sünnipäeval. Seega toimus taas 9-aastase tsüklis. Järgmine kriitiline, ellujäämise taassündmus taas 23-astasena, mil mulle tehti kopsuoperatsioon Gomelis, kus mulle oli antud eksikombel liiga suur -tegelikult surmav doos/annus narkoosi.  Üle 5-tunni elustati mind, oli kohale kutsutud ka kõige tuntumad sel-alased spetsialistid Valgevenest.

Uskuge või mitte, kuid need traagilised sündmused saidki minu rinnavähi  põhjusteks tulevikus. Kuna sel ajal pole keegi sellele mingit tähelepanu pööranud, said aga mulle saatuseks. Minu vasak rind oli juba 14-aastaselt algusest peale päris suure kõva tükiga, mis suurenes koos rindadega, 50-60% kogu rinnapartiist. Seejärel ka teine. Olen kindel, et oleksin mina selle probleemiga (praeguste arstide poole) siis pöördunud, oleksin juba ammu surnud olnud.

 Ma ei ole kunagi metameditsiini õppinud, kuid mind on sellele teele juhitud kõrgemate jõudude, -nn "Viienda bioloogilise loodusseaduse" poolt.

 
Seega, mitte selleks ma ei kirjuatnud oma eluloost, et tekitada lugejates kaastunnet, vaid juhtida tähelepanu tegelikkusele.
Seega, tahan tõestada veel kord, et INIMENE ON OSA LOODUSEST ....JA TEADMATUS ON SENI TAKISTANUD MEID NÄGEMAST, ET nn. HAIGUSED TEKIVAD TEATUD BIOLOOGILISE EESMÄRGIGA, MIDA ME POLE SIIANI SUUTNUD TUNNISTADA.

Seega,  NAGU SEDA ON PALJUD,  olin olnud  tegelikult silmitsi, ja  nn surmava haiguse rüpes kogu oma elu, kuna ma ei osanud sellele õiget selgitust leida.

 Nüüd lugedes seda raamatut, tundus ise-enesest mulle kõik äkki selgena olevat. Hakkasin analüüsima oma elu üle; tõsiselt järel mõtlema, uuesti neid sündmusi üle-elama.

...Ja mis juhtus, äkki tundsin , et minu rinnad muutusid valulikeks.  Seejärel hakkasid üksteise järel esile kerkima kõik minu elu jooksul läbi-elatud peamised "peatükid," haigused kui järelkajana, endast tunda andvalt, ...kuni täieliku hääle kaotuseni, mille olin üleelanud kilpnäärme opil.

Arstide jutu järgi, olid nad vigastanud opi käigus minu häälepaelu sedavõrd, et olen kaotanud hääle täielikult eluks ajaks. Ja seda ma ka olin, üle kuu aja, kuni hakkasin mediteerima ja alateadlikult uusi lahendusi otsima.

 Kuna olin läbinud ka kopsuoperatsiooni, kus minu peal tõestati, et kops on võimeline taastuma, mis ka tõeks osutus, lootsin sama nüüd ka oma häälepaelte ja kilpnäärme peal ise ära proovida.

Läksin 2000a õppima alternatiivmeditsiini. Ja nii see juhtuski. Juba mõne kuu pärast ma ei vajanud enam tyroksini, ega muid hormoonravimeid.

Nüüd, juba üle 9-aasta pole mul enam mingeid, kilpnäärmega seotud, probleeme esinenud. Seega, olin alateadlikult lahendanud need probleemid.

Loodan, et kunagi saate edasi lugeda,... ja seda juba meditsiiniliselt tõestatud, minu enda kirjutatud ja spetsialistide poolt lisatud põhjendustega ja  sellest, kuidas lõpuks sai minust tegelikult
 Alternatiivravi-alane spetsialist.

...Kuid kõigil soovitan südamest, ostke see raamat ja palju, seni lahendamata probleemid saavad oma õige lahenduse...

Küsige "Loodusseadused ja loomulik tervenemine METAMEDITSIIN"

KOOSTÖÖST oleneb TULEMUS

ELUENERGIAST oleneb Sinu TERVISLIK SEISUND.

...Millest arstid ei räägi...

IMMUUNSÜSTEEM> vaksiinid+ hirmud+parasiidid>Vähk,diabeet, kiirvananemine, kortsud näol, jm. haigused

Kõva sõna alternatiivravis.

Puhas vesi on sinu tervise alus

RAVIVESI -veemolekuli imejõud

Roheline tee ... mida pikem püksirihm, seda lühem elu...

Holistiline ravimeetod

Patuoinas KOLESTEROOL

Ettevaatust -TOIT

Traditsiooniline Hiina meditsiin

Tervendame end ise

TERVISEHOROSKOOP